Taimelood

Siin on mõned lood taimeliikidest, mis looduslike taimedega haljastajat rõõmustada või siis veidi kurvastada võivad. Nimekiri pikeneb aegamööda. Kui tahad aga mõnest liigist oma aias midagi teada, kasuta paremal olevat vormi.

Harilik kellukas

Harilik kellukas on üks paljudest niitudel kasvavatest kellukatest. Enamus niidutaimi on suure konkurentsivõimega mitmeaastased taimed. Üheks erandiks on aga just harilik kellukas, kes on üheaastane taim. Et saada tugevas konkurentsis hakkama, on harilikul kellukal väga palju seemneid. Need on küll väga tillukesed ent mõnel üksikul õnnestub sattuda soodsasse kohta.

Campanula patula

Harilik kesalill

Harilik kesalill on küll kaunis lill, kuid mitte niiduliik. Tegemist on levinud umbrohuga. Et aga umbrohi on majanduslik termin, ei tähenda see, et taim ei võiks kaunis olla. Kesalille võib kasvamas näha ka niiduseemnetega haljastatud aladel. Meie seemnesegud kesalille seemneid ei sisalda, kuid taim on erakordselt hea levikuvõimega. Soovitav on kesalilled niidukülvidest siiski välja rohida. Kui aga kõike ei jõua, siis silma nad otse ei riiva ja juba teisel külvijärgsel aastal on nende arvukus langenud, kolmandal on nad suure tõenäosusega aga hoopis kadunud.

Matricaria perforata

Harilik kerahein

Kerahein on üks lihtsamini äratuntavaid kõrrelisi taimi. Sarnaseid teisi liike justkui polegi. Kerahein on meil ka üks tavalisemaid kõrrelisi, kes kasvab sageli ka niitudel. Veelgi tavalisem on ta aga pikemat aega hüljatud kultuurmaadel. Tegelist on jõulise kasvuga taimega, mille kõrre pikkus võib heades tingimustes ulatuda pea kahe meetrini. Me korjame oma seemnesegud reeglina niitudelt, kus kerahein puudub või on teda väga vähe. Et tegemist on aga hea levija ja tugeva konkurendiga, leiab ta tõenäoliselt ise tee teie rohumaale. Kui teda on vähe, rikastab ta teie niitu nagu iga teine taimeliik.

Dactylis glomerata

Rakvere raibe e tõlkjas

Tõlkjas e Rakvere raibe on sageli kasutusel võõrliigi musternäidisena. Tegelikult hakkas ta Eestis levima juba võrdlemisi ammu - 19. sajandi teises pooles ja seda just Rakvere lähisel. Tõeliselt massiliseks on taim aga muutunud just viimastel aastakümnetel, mil suur osa niite on jäänud kasutusest välja. Tõlkjale sedasi tekkinud kooslused aga sobivad ja suures osas on tema leviku põhjus seotud just maakasutuse muutustega. Kui näete oma maal tõlkjat kasvamas, rebige maast välja koos juurega. Enamasti juur katkeb ja sellest areneb uus taim aga teie ärge andke alla enne kui taime enam ei kasva.

Bunias orientalis

Please reload

Milline taim sulle huvi pakub?

+372 53 480 861

OÜ Nordic Botanical