Harilik raudrohi
Achillea millefolium

Raudrohi on kõigile tuntud ja pikka kirjeldamist ei vaja. Liik on laialt levinud väga erinevates niidutüüpides aga ka jäätmaadel ning kultuuristatult erinevates värvides koduaedades. Meie looduslikud raudrohud on pea alati valgeõielised, vahel harva ka roosakad. Tegelikult on raudrohtusid meil mitu liiki ja meiegi valikust leiad varjulisemaid kasvukohti eelistava võsa-raudrohu. Harilik on raudrohtudest aga tõepoolest kõige harilikum. Raudrohi kasvab seemnetest kiiresti ja võib õitseda juba ka esimesel kasvuaastal. Raudrohi õitseb pikalt ja tema kauneid õisi võib näha ka niitmisjärgselt kuni oktoobrini välja.

mitmeaastane.png
päikeseline ja poolvarjuline kasvukoht.p
kuiv ja parasniiske kasvukoht.png
tolmeldajate lemmik.png
Vaata andmeid
20210128_112806.jpg
20210202_135004_1.jpg
P1520221.JPG
P1520223.JPG
P1520224.JPG
Harilik äiakas
Agrostemma githago

Äiakas e nisulill on ajalooliselt olnud Eestis tavaline põlluumbrohi, kuid nüüdseks muutunud haruldaseks. Vaatamata umbrohustaatusele on tegemist kauni lillega ja koos meie rahvuslille rukkilillega on tegemist omamoodi jätkusuutliku põllumajanduse sümboliga. Karta on, et äiaka haruldus kaasajal on seotud intensiivse ja elustikuvaenuliku põllumajandusega. Nisulill on üheaastane taim ja vajab kasvukohal igaaastast mullaharimist. Kasuta teda niiduloomisel esimese kasvuaasta silmailuks või külva juurviljapeenrale ja rikasta oma umbrohufloorat!

üheaastane.png
päikeseline.png
parasniiske.png
tolmeldajate lemmik.png
Vaata andmeid
20210202_140217_1.jpg
20210127_155729.jpg
20200609_121904.jpg
Pilt puudub.png
Pilt puudub.png
Kollane karikakar
Anthemis tinctoria

Kollane karikakar üks karikakardest ja märksa tavalisem kui valge karikakar. See, mida rahvahulgas sageli karikakraks nimetatakse, on botaanikutelt saanud nimeks hoopis härjasilm. Kollane karikakar on vastuoluline taim. Teda võib leida nii kuivadelt niitudelt kui ka söötis põldudelt, kuivadelt teeservadest jm. Taim on kaheaastane ja nõuab pikemaajaliseks uuenemiseks vaba mullapinda. Kuivadel niitudel leiab ta oma koha kergemini. Viljakamatel aladel nõuab aga mõningat mullaharimist. Kui ise ei viitsi, siis ka muttidest piisab.

kaheaastane.png
päikeseline.png
kuiv ja parasniiske kasvukoht.png
tolmeldajate lemmik.png
Vaata andmeid
20210127_161118_1.jpg
20210127_161201_1.jpg
Pilt puudub.png
Pilt puudub.png
Pilt puudub.png
Harilik koldrohi
Anthyllis vulneraria

Tegelikult oleks üldjuhul harratusbotaaniku ausam nimetada Seda taime lihtsalt koldrohuks, sest koldrohtusid on terve hulk pisiliike, mida tunnevad vaid just selle liigiga tegelevad teadlased. Koldrohud ise oma keerulise süstemaatikaga pead ei vaeva, vaid kaunistavad oma kaunite hele- või erkkollaste, vahel lausa veripunaste, õitega peamiselt kuivasid ja lubjarikkaid niite. See ei tähenda aga, et koldrohte näeb vaid Põhja- ja Lääne-Eestis. See kaunist taim võib sind üllatada ka mujal. Koldrohi on suur kimalaste lemmik.

mitmeaastane.png
päikeseline.png
Kuiv kasvukoht.png
kimalaste lemmik.png
Vaata andmeid
20210127_143539.jpg
20210127_144102.jpg
20200528_160257.jpg
20200609_122715.jpg
20200609_122750.jpg
Põldpuju
Artemisia campestris

Põldpuju on üks meie pujudest. Põldudel, söötidel ja aiamaadel on tuntud pigem harilik puju. Põldpuju on harilikust märksa tagasihoidlikum taim ja erinevalt harilikust ei ole tegelikult sugugi põlluumbrohi vaid pigem kuivade kasvukohtade taimestikule õhulist struktuuri andev peeneleheline taim. Õiteilu ei maksa põldpujult oodata, kuid üksikute taimedena kasvades on ta õitseval niidul väga dekoratiivne. Sugugi kõik põldpujud ei õitse igal aastal ja sageli on taim leitav hoopis oma punakate rootsudega peenete erkroheliste lehtede järgi.

mitmeaastane.png
päikeseline.png
kuiv ja parasniiske kasvukoht.png
tuultolmleja.png
Vaata andmeid
20210128_115803.jpg
20210128_120309.jpg
Pilt puudub.png
Pilt puudub.png
Pilt puudub.png
Kerakellukas
Campanula glomerata

Kerakellukas on üks mitmest kellukaliigist Eestis. Võib vist mõningase julgusega öelda, et kellukatest on ta ka kõige tavalisem. Kera nime on ta ära teeninud ilmselt teiste kellukatega võrreldes üsna keraja õisikuga. Kerakellukas õitseb pikalt ja kui heina teha heinaajal, siis rõõmustab ta silma ka niidujärgses ädalas. Mõni taim võib õitseda veel septembri lõpuski.

Kerakellukas eelistab kuivemaid kasvukohti ja ei pelja ka poolvarjulisi kasvutingimusi.

mitmeaastane.png
päikeseline ja poolvarjuline kasvukoht.p
kuiv ja parasniiske kasvukoht.png
kimalaste lemmik.png
Vaata andmeid
20210128_151301.jpg
20210128_152038.jpg
20200609_121309.jpg
20200609_122553.jpg
Pilt puudub.png
Suureõiene kellukas
Campanula persicifolia​

Suureõiene kellukas on üks meie kauneimaid ja võib vist öelda ka, et ihaldatumaid niidulilli. Kelle niidul õitseb suureõiene kellukas, võib oma niitu tõepoolest ehtsaks niiduks pidada. Tegelikult on lill aga üsna leplik, kasvab üsna erinevates tingimustes ja talub suurepäraselt ka varjukamaid kasvutingimusi. Taim levib meelsasti seemnetega. Eriti rikkalilikut õitseb ta lillepeenras kasvatatult. Rahva seas on suureõiene kellukas tuntud sageli kurekatla nime all.

mitmeaastane.png
päikeseline ja poolvarjuline kasvukoht.p
kuiv ja parasniiske kasvukoht.png
kimalaste lemmik.png
Vaata andmeid
20210128_153452.jpg
20210128_153738.jpg
20200609_124441.jpg
Pilt puudub.png
Pilt puudub.png
Harilik köömen
Carum carvi

Köömneid tunneb küll igaüks. Kui mitte välimuse järgi, siis maitse järgi kindlasti. Erinevalt enamikest teistest maitsetaimedest on köömen aga täiesti kodumaine liik, mis eelistab kasvukohana pigem kuivi ja mõõdukate häiringutega kasvukohti. Nii leiab teda üsna sageli teedeservadest, karjamaadelt ja kuivadelt niitudelt. Tegemist ei ole aga liialt silmatorkava liigiga ja enamasti teda õitseajal tähele ei pandagi. Väikestel armsatel putkedel (nii nimetatakse sarikaliste sugukonda kuuluvaid taimi) on aga alati oma roll täita niidutaimestiku kui terviku loomisel. Köömen on kaheaastane taim ja peab saama end seemneliselt uuendada.

kaheaastane.png
päikeseline.png
kuiv ja parasniiske kasvukoht.png
tolmeldajate lemmik.png
Vaata andmeid
20210128_123214.jpg
20210128_123353.jpg
Pilt puudub.png
Pilt puudub.png
Pilt puudub.png
Harilik härjasilm
Leucanthemum vulgare

Harjasilm on üks mitmest rahvahulgas karikakarana tuntud lilledest. Sarnase õiega liike on tegelikult mitu, üks neist on ka tegelik valge karikakar. Võrreldes härjasilmaga on päris karikakar aga üsna harva nähtav taim. Härjasilm on tuntud ka muude nimetustega, millest teisel kohal on kahtlemata kanaperse. Nimi nimeks, kuid härjasilm on üks meie tavalisemaid ja levinumaid niiduliike, mis pea kohustuslikuks väga erinevatel niidutüüpidel. Härjasilm paljuneb seemnest meelsasti ja heades kasvutingimustes võib üllatada esimeste õitega juba esimesel kasvuaastal. Enamus taimi hakkava õitsema siiski alles teisel aastal.

mitmeaastane.png
päikeseline ja poolvarjuline kasvukoht.p
kuiv ja parasniiske kasvukoht.png
tolmeldajate lemmik.png
Vaata andmeid
20210202_134640_1.jpg
20210202_135004_1.jpg
20200528_161757_edited.png
20200609_125449_edited.jpg
20200609_125600.jpg