Niiduhaljastuse rajamise algtõed

Järgnevalt on kirjeldatud niiduhakjastuse rajamise algtõdesid. Päristõed võivad kirjeldatust mõningatel juhutudel erineda, sest igal alal on erinevad mullastiku, mikrokliima, niiskusrežiimi ja erinevused. Parima tulemuse saamiseks konsulteeri enne alustamist meie spetsialistidega. Vajadusel sõidame kohale ja vaatame kohalikud tingimused ise üle.

KÜSI NÕU

Seemnete valik

Niiduseemned on korjatud hästisälinud looduslikelt niitudelt ja sisaldavad suurema osa sealkasvavate taimede seemnetest. Me võime alati nimetada peamised liigid, mille seemneid meie segud sisaldavad aga alati on seal ka neid, mis jääb meil kahe silma vahele. Meie seemnesegu sisaldab neid seemneid, mis on korjamise hetkel küpsed, kuid pole veel maha pudenenud. Mõned taimeliigid on niivõrd varajase õitsemisega, et suve teises pooles, mil meie oma seemned kogume, on nad juba maha pudenenud ja seega seemnesegudest puuduvad.

Taimedel on seemneid väga erineval hulgal ja seetõttu ei peegelda seemnesegu koostis doonorala liikide arvukuse vahekordi kuigi täpselt. Samal ajal on aga taimedel, mil palju seemneid, seemned enamasti väikesed ja vastupidi. Kuna väiksemate seemnete idanemise tõenäosus on keskeltläbi madalam kui suurtel, ei ole erinevus lõpptulemuses siiski kuigi oluline.

Hoopis oluline on tegelikult erinevused rajatava ala mullas, millest osad on vaatluse käigus tuvastatavad, osad aga ei ole. Seega on looduslike seemnetega rajatav haljasala alati veidi üllatav ja isegi sama seemneseguga erinevatesse kohtadesse rajatud kooslused võivad olla märkimisväärselt erinevad.

Maapinna ettevalmistus

Maapinna hea ettevalmistus on tulevase edu kõige tähtsam eeldus. Kauniilmelise niidukoosluse üks oluline eeldus on madal mullaviljakus. Nimelt on Eesti kaunimad niidud paiknenud ajalooliselt aladel, kus mullaviljakus madal ja mille ülesharimine oli seetõttu ebaotstarbekas. Madal mullaviljakus tähendab niisiis suuremat õiteilu aga ka tagasihoidlikumat heinasaaki, mis kaasajal on madalamate hoolduskulude tõttu pigem pluss. Sageli tahetakse aga niiduhaljastust rajada aladele, kus muld on viljakas. On siis tegemist endise põllumaa, raiutud lepavõseriku, aiamaa või lillepeenraga, nimetatute eelmine kasutusviis tähendab, et muld on küllalt viljakas. Viljakale mullale pole kindlasti mõtet külvata väheviljakatelt niitudelt kogutud seemneid. Õnneks on meil ka kauneid ja õiterikkaid viljakal maal olevaid niite aga neid on vähe ja lisaks tähendab viljakas maa suurt heinasaaki, mis heinasööjate olemasolul on hea aga nende puudumisel siiski mitte niivõrd.

Kuidas saab mulla viljakust vähendada? Ega olemasoleval mullal väga saagi. Teada on küll mitmeid meetodeid aga need on kulukad ja väheefektiivsed. Parim mis aga teha saab, on liigviljakas muld koorida ja kasutada teda seal, kus temast tolku tõuseb.

Madal mullaviljakus pärsib ka umbrohtude kasvu. Päriselt neid aga vältida ei õnnestu. Umbrohtude vähendamiseks on samuti kasulik olemasoleva mulla ja sellel kasvava taimestiku koorimine. Samas, kui see ei tule kõne alla, saab ka ilma. Umbrohud pärsivad esimesel aastal niidutaimede tärkamist ja kasvu. Samas ei talu umbrohud kuigivõrd konkurentsi ja juba teisel külvijärgsel aastal on nende arv vähenenud olulisel määral. Kolmandal aastal neid peaaegu enam pole.

​​​

 

Külvamine

Meie seemnesegud koosnevad väga erinevate omadustega seemnetest ja seetõttu on nende mehhaaniline külvamine (külvikud, puisturid) keeruline. Kui tegemist ei ole väga suurte aladega, siis tasub külv ette võtta esiisade kombel käsitsi. Külvamiseks sobib hästi nii hilissügis kui varasem kevad. Kevadet tasub eelistada kui alal on oht tulvadeks või üleujutusteks. Talv teeb looduslike taimede seemnetele reeglina head ja parandab nende idanevust.

Külvamisel tuleb järgida külvinormi, mis puhaste seemnete korral on vahemikus 2 - 4 g/m2. See on, nagu näha oluliselt madalam kui muruseemnete puhul tavaks olev ca 20 g/m2. Erinev on aga ka taotletav lõpptulemus. Kui muru külvates tahetakse saada kiirelt tihe ja tallamiskindel kamar, kus taimestiku liigirikkus või õitsemine ei oma tähtsust, siis niidutaimestiku puhul on sihiks liigirikas taimkate. Liigtiheda külvi korral saavad niidutaimestikus eelise kiireminikasvavad liigid, kes ei jäta aeglasemakasvulistele ruumi ja saadava koosluse liigirikkus on seetõttu madalam kui seemnete liigirikkusest võiks eeldada. Liiga hõre külv ei ole muidugi samuti hea, kuna jätab liigselt ruumi umbrohtudele ja muudele väljastpoolt levivatele taimedele. Muruga võrreldes oluliselt hõredam külv tähendab, et ehkki niidutaimede seemnesegu on muruseemnetega võrreldes oluliselt kallim, on tegelik seemnete hind külvatava pinna kohta peaaegu võrdne.

Külvinormi jälgimiseks jaga seemned võrdse kaaluga osadesse ja seejärel jaga samapaljudeks osadeks ka külvatav pind. Väiksematel aladel võiks pindalaks olla näiteks ligikaudu 50m2 ja seemneid seega vastavalt segule 100 - 200g.

Oluline on, et looduslikke seemneid ei maetaks maa alla. Külvatakse otse maapinnale ja külvijärgselt piisab vaid pinna ülerullimisest.

 
 
 

+372 53 480 861

OÜ Nordic Botanical